Kai Koppel
Kai Koppel lõpetas 1975. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunstnikuna. Tema varasemad teosed olid ruumilised klaasobjektid. 1980. aastatel rajas noor klaasikunstnik Kai Koppel oma suuna vastandumisele, alustades isiklikku mässu klaasikunsti konventsioonides kehtestatud väärtuste vastu. Ratsionaalsele, geomeetrilisele ja funktsionaalsusele vastandas ta ebaratsionaalsuse ja töömeetodi, milles palju ruumi jäeti juhusele ja kuuma klaasi enda väljendustahtele. Tarbijalikkuse asendas Koppel sümboolsete väärtustega, kasutades ohtralt loodusvormidest ja arhailistest arhitektuuriajajärkudest ammendatud eeskujusid, erilist tähelepanu äratasid tema suured vertikaalsed, kohati arhitektoonidena mõjuvad dekoratiivvormid.
Värvi tasandil pole Kai Koppelile eesti klaasikunstis võrdset. Tema julgeid värvikäsitlusi pole tänaseni suudetud ületada, talle pole ilmunud ka mantlipärijat, kes võrreldava entusiasmiga ühendaks oma loomingus klaasi ja värvi. Värvilise klaasikunsti teerajajana tuli Koppelil leiutada sobivate värvivahekordade leidmiseks eksperimentaalseid tehnoloogiaid. Kunstnik ise on öelnud, et kui visioon põhineb suurtele vormidele, muutub klaasivalmistamine eksperimentaalseks protsessiks, milles tuleb võtta riske, katsetada ja olla valmis, et ahjutäied klaasi purunevad peale valmimist.
Uuema suuna Koppeli loomingus moodustab stuudioklaas, mida kunstnik valmistab enda rajatud klaasiahjudes alates 1990. aastaist.
Kunstnikuna, kelle jaoks on oluline protsess, klaasivalmistamise erinevad režiimid ja tehnoloogiad, on ta kogunud suurel hulgal näiteid oma katsetustest, mida eksponeerib ka näitustel – veidrad klaastooted, mis on tekkinud lisaväärtusena tootmisprotsessis, kus juhusele antakse voli ja klaas kujundab ennast ise. Allikas: Lääne Elu, Okase muuseumis avatakse Kai Koppeli juubelinäitused. 2. august 2012
Kai Koppel
